Allergia ja allergeenid

Allergia tekib juhul, kui meie immuunsüsteem reageerib mõne aine suhtes suurema või väiksema tugevusega. Allergilisi reaktsioone põhjustavaid aineid nimetatakse allergeenideks.

Allergia

Eristatakse allergiat ja talumatust. Allergiat põhjustab olukord, kus immuunsüsteem aktiveerib spetsiifilise antikeha, mida nimetatakse IgE-ks. Need hõlmavad näiteks allergiaid koorikloomade, munade, kala ja pähklite suhtes. Reaktsiooni põhjustab toidus sisalduv valk.

Harvadel juhtudel võivad mõned toidud põhjustada allergilist šokki, mis tähendab vererõhu langust ja õhupuudust. Sellist allergilist šokki nimetatakse anafülaktiliseks šokiks ning sellisel juhul on oluline saada kiiresti meditsiinilist abi.

Talumatus

Keha võib ka olla toidu suhtes talumatu ilma immuunsüsteemi reaktsioonita. Igapäevakeeles räägime lihtsalt allergiast, kuid tegelikult on tegu talumatusega.

Mõnel juhul pole talumatuse põhjus teada. Teistel juhtudel teame, millega on tegu, nagu laktoositalumatuse korral, mille puhul talumatul isikul puudub ensüüm, mis on vajalik piimas sisalduva piimasuhkru lagundamiseks.

Talumatuse sagedased sümptomid võivad olla sügelus suus ja kurgus ning lööve ja astma. Sagedased on ka kõhuprobleemid nagu kõhukrambid, -gaasid ja kõhulahtisus.

Õigusaktid näevad ette allergeenidest teavitamise

Toiduained, mis on ELis loetletud teadaolevate allergeenidena, on alati prinditud selle toote koostisosade loendis, mis neid sisaldab. ELi loend hõlmab gluteeni, koorikloomasid, mune, kala, maapähkleid, sojaube, lupiini, piima, pähkleid, sellerit, sinepit, seesamiseemneid ja molluskeid. Kui sa ei näe mõnda neist koostisosade loendis, ei sisaldu need tootes.

Säilitusained ja sulfiti antioksüdandid ehk E220–224 ja E226–228 sisalduvad samuti loendis, kuna need võivad põhjustada reaktsioone astmaga isikutel.