TAKOREEDED SANTA MARIALT

TOO TOOLE JUURDE!

Takoreede Retseptid Taimetoitlastele Tex Mex road Tex Mex maitsed

PARIMAD REEDED ON TAKOREEDED!

Kujuta ette: kell on viis, paned arvuti kinni ja veeretad end takoreede õhtusöögilaua juurde. On aeg lähedastega kokku saada, head toitu jagada, juttu ajada ja naerda.

Tex Mex teeb reeded eriliseks. Tex Mex on jagamiseks.

TOO TOOLE JUURDE!

Meile meeldib koguneda ümber toidulaua koos nendega, kellest hoolime. Tex Mex on ideaalne sotsiaalne kütus igal ajal. Tähistame koos toiduga hubaseid reedeid, kombineerime erinevaid maitseid ja ammutame üksteiselt inspiratsiooni. Kui oleme koos, maitseb elu palju paremini. Kui sööd Tex Mex toitu, läheb sul vaja rohkem toole! Siit leiad kõik meie maitsvad retseptid.

Kõik retseptid

TEX MEX ROAD

Siit leiad kultuslikud Tex Mex road koos vahvate lugudega nende sünnist.

Tako

Söödava lusika lugu

1/7

Traditsiooniliselt on tako hakitud liha, juustu või muude soovitud koostisosadega täidetud pehme maisitortilja, mida süüakse kerge suupistena.

Takode jaoks on tuhandeid erinevaid retsepte. Söödava lusikaga saab kõike süüa. See pärineb Mehhikost, kus põlisrahvas maisist pehmeid tortiljasid valmistas, neid comal’i peal küpsetas ja saadaolevate toiduainetega täitis.

Tänapäeval valmistatakse takode jaoks vajaminevaid tortiljasi kas maisi- või nisujahust. Leida võib nii pehmeid tortiljasid kui kõvasid maisikestasid. Need U-kujulised praetud maisitortilja kõvad kausikesed on modernse Tex Mex kokakunsti looming. Pärast sobiva tortilja valimist võib täidise jaoks valida mis iganes pähe tuleb. Sealiha, veiseliha, kana, kala ja köögiviljad on kõik selles maailmakuulsas Tex Mex roas esindatud.

Tänapäeval on takod kogu maailmas populaarsed, mille on taganud nende lihtsus, paindlikkus ja mugavus. Kohalikud kokad ja tarbijad püüavad leida parimaid tooteid ja maitseid, et luua ainulaadseid takosi.
Fajita

Mehhiko kauboide lemmik

2/7

Fajita tuleneb sõnast "faja" ning tähendab "vööd" või "paela". Selle roa lugu algas 1950ndate keskpaigas, kui paljud Mehhiko kauboid Texase-Mehhiko piiril töötasid. Kulude kokkuhoiu eesmärgil maksti neile 5 dollarit päevas, pakuti majutust ja toideti kõige odavama toiduga. Texases, Del Rio piirkonnas asuva Chapparosa rantšo ülemkauboi märkas, et lihunik lõikas lehma rinnatüki küljest riba (skirt steik), mille viskas jäänuste hulka või müüs klientidele koerte toitmiseks. Selle sitkuse ja rohkete kõõluste tõttu ei tahtnud lihunik seda toidus kasutada. Ühel päeval palus ülemkauboi, et lihunik selle lihatüki tema meeste toitmiseks müüks ning nii hakkas lihunik seda igal nädalal kauboide jaoks kõrvale panema. See traditsioon jätkus tolles piirkonnas pikalt ja üpriski varjatult.

Alles kaks aastakümmet hiljem, 1969. aastal, hakati fajitasid kaubanduslikult müüma. Samal ajal ilmusid need tasapisi ka restoranide menüüdesse. Sealt alates tutvustati fajitasid tuhandetele angloameeriklastele ja hispaanlastele ning see muutus üheks populaarseimaks Tex Mex roaks.

Roa edu teeb irooniliseks see, et mida populaarsemaks fajita muutus, seda vähem kasutati selle valmistamisel traditsioonilist lihatükki (skirt steiki), sest nõudlus ületas pakkumise.
Burrito

Lugu väikesest eeslist

3/7

Rahvasuus räägitakse, et Mehhiko revolutsiooni ajal (1910-1921) elas mees nimega Juan Méndez, kes müüs Ciudad Juárez’e naabruskonna Bella Vista tänavanurgal takosid ning kasutas enda ja toidu transportimiseks väikest eeslit (burro). Toidu soojana hoidmiseks mässis Méndez selle koduste jahutortiljade sisse ning kattis need väikese laudlinaga.

Roog muutus populaarseks ning nimetati suurte suletud takode ja Mendez’e väikese „burro“ ehk eesli järgi burritoks.

Tänapäeval on burritod üle terve USA väga levinud - terviklik, mugav ja maitsev toit, mida saab süüa nii püsti seistes kui laua taga. Hiljuti on burritosid hakatud müüma ka Põhja-Euroopa tänavatoidukioskites. Euroopas kombineeritakse burritosid Aasia ja Aafrika maitsetega.
Enchilada

Lihtne Tex Mex "lasanje"

4/7
Tänapäeval tuntud Tex Mex roog enchilada on erinevate täidistega tortilja, täidise jaoks kasutatakse näiteks liha, juustu, takokastet või salsat. Tortilja võib takokastme sisse kasta, kastme üle tortiljade valada või seda enne kergelt praadida. Seejärel keeratakse tortiljad valitud täidisega rulli, küpsetatakse ning soovi korral lisatakse veel kastet või salsat ning juustu.
Tortiljade ümber täidise rullimist harrastasid ilmselt juba maiad, kes mähkisid tortiljasid ümber väikeste kalade. Enchilada jaoks ei ole kindlat retsepti ning võimalused on lõputud.

Enchilada nimetuse leiab juba esimesest, 1831. aastal avaldatud, Mehhiko kokaraamatust, mille pealkiri on ingliskeelses tõlkes „Chilied“. Enchilada on uskumatult mitmekülgne roog, mida võib süüa nii kõrvalroana kui pearoana.

Peamiselt pakutakse enchiladasid kolmel moel:
- ilma täidiseta lihtsalt salsa sisse kastetud enchilada, mis sobib ideaalselt lisandina serveerimiseks.
- kuiv enchilada, millele on lisatud pisut salsat ning on täidetud viilutatud sibulate ja Queretaro stiilis juustuga.
- rohke täidisega enchilada, milles on lisaks teistele toiduainetele rohkelt salsat, juustu ja rebitud liha. Viimane variant on see, mida kaasaegse Tex Mex kokakunsti all tunneme.
Quesadilla

Kõigi lemmik - "väike kook juustuga"

5/7

Quesadilla pärineb algselt Kesk- ja Lõuna-Mehhiko piirkondadest ning tähendab tõlgituna „väike juustuga kook“. See on lame ja ümmargune maisitortilja, mis täiedakse ja volditakse kokku, mõnikord asetatakse kaks tortiljat teineteise peale ja täidetakse. Tavaliselt on täidises oaxaca juust, ehkki levinud on ka asadero ja panela. Seejärel küpsetatakse quesadilla comal’i peal kuni juust on täielikult sulanud.

Quesadilla valmistamiseks on erinevaid võimalusi ning põhjana võib kasutada
nii maisi- kui nisutortiljasid. Ehkki juust on selles roas aukohal, võib lisada ka palju teisi erinevaid toiduaineid nagu liha, sibul, köögiviljad ja salsa. Edela-Ameerikas on quesadilla väga populaarne roog ning seda peetakse
Tex Mex toidukultuuri nn soojaks võileivaks.
Nachotaldrik

Tex Mex peo käivitaja

6/7

San Antonios sai alguse suupistetaldrik, mis inspireeris nachotaldrikute tekkimist. Otis Farnsworth alustas 1900. aastal riisi ja ubade kõrvale eelroa serveerimist. Paljud restoranid jäljendasid seda ideed ning serveerisid selle kõrvale hapukoort ja juustu.

Nachod lisati suupistetaldrikule alles aastaid hiljem. Legendi kohaselt külastas grupp Texase sõjaväelaste naisi 1943. aastal Mehhikot. Nad peatusid einestamiseks ning neid tervitas ettekandja Ignacio Anaya, keda sõbrad hüüdsid Nachoks. Kokka polnud köögis ning Anaya valmistas kiirelt kandikutäie tükkideks lõigatud maisitortillasid, mille peal oli sulatatud juust ja jalopenod. Prouadele meeldis pakutu väga ning nad nimetasid selle „Nacho eripakkumiseks“. Nii sündiski nachotaldrik.
Chili con carne

Tex Mex köögi klassika

7/7

See on üks Tex Mex kokakunsti teerajajaid. San Antonio tšillikuningannad tõid selle roa 19. sajandi teisel poolel Ameerikasse. San Antonios oli tol ajal rohkelt turiste, sest ameeriklased soovisid vallutatud aladega tutvuda. Ameeriklased külastasid linna, mis kuulus algselt mehhiklastele ning kogunesid keskväljakule ja külastasid ajutisi turge. Toimus kauplemine ja söömine. Nauditi chili con carnet. Naised seadsid putkasid üles, tõid kohale lauad, toolid, laternad ja rasketes kateldes eelnevalt valmistatud toidu, mis asetati lahtise tule kohale. Kokku kogunemise ja väljas söömise komme võeti üle Kanaari saartelt. Muusikud mängisid taustaks, kui inimesed tšillikuningannade toitu nautisid.

1882. aastal saatis Alamo linnajuht inimesi keskväljakule, kus sai proovida Mehhiko roogasid nagu chili con carne ja enchilada, mida serveerisid asteekide otsesed järeltulijad – see ei pruugi küll tõsi olla, sest paljude müüjate juured ulatusid Hispaaniasse ja Kanaari saartele. Roog sai populaarseks ja levis San Antoniost põhja poole ning suur murrang selleks oli 1893. aastal toimunud Chicago maailmanäitus.

Justnimelt Chicago oli roa jaoks laialdasemat populaarsust andev paik, kus see aitas toita näljast rahvast.