Fakte tšilli kohta

Juba 7000 aastat tagasi kasutati Kesk-Mehhikos tšillit. Kui Christoph Kolumbus selle vürtsi endaga 15. sajandil Euroopasse kaasa tõi, peeti seda hõbedaga samaväärseks.

Igapäevaselt sööb tšillit kolm neljandikku kogu inimkonnast. Tšillit kasvatatakse maailma soojemates paikades, iseäranis Lõuna-Ameerikas, kust see populaarne vürtstaim pärineb. Vili kuulub paprika ehk Capsicumi perekonda, mis sarnaselt tomati ja tubakaga kuulub omakorda maavitsaliste sugukonda (nagu kartul) ja mis on aastasadadega vallutanud kogu maailma. Tšillit ei kasutata vaid köögivilja ja maitsetaimena, vaid ka ravimi, relva ja sümbolina.

Midagi enamat kui maitsetaim

Tšillit on kaua peetud üheks parimaks looduslikuks ravimiks maailmas. See vabastab kehas endorfiine, parandab ainevahetust ning sisaldab palju A- ja C-vitamiini. Tšilli on ka tugev antioksüdant ja laiendab veresooni, mis on hea inimeste jaoks, kellel esineb stenokardiat.

Kasulik kapsaitsiin

Kapsaitsiin on tšilliviljas leiduv „aktiivne" aine, millel on kõik ülalpool kirjeldatud head omadused. See on tugev, tervelt 160 korda tugevam kui mustas pipras leiduv piperiin. Hoolimata sellest on kapsaitsiin organismile kasulik. Kapsaitsiin kuulub ravimite hulka ning seda leidub ka olulise koostisosana nahasse hõõrutavates poolvedelates ravim- ja reumasalvides.

Tšilli kvaliteet ja tugevus

Tšilli olulised kvaliteediparameetrid on niiskussisaldus, värvus, maitse ja teravustugevus. Viimast mõõdetakse skovillides (SHU, Scoville Heat Units). Kui paprika teravus on 0, küündib Habanero pipra tugevus 300 000-ni. Maailma kõige vürtsikama tšilli – Trinidad Scorpio – teravus on 1 463 700 skovilli. See edestab ka pikka aega maailma kõige teravamaitselisemaks peetud tšillit Naga Jolokia (tuntud ka kui Bhut jolokia), milleteravus on 1 041 427 skovillikraadi.

• Habanero pipar: 300 000 skovilli
• Piri Piri: 150 000 skovilli
• jalapeño pipar: 30 000 skovilli
• Cayenne'i pipar: 20 000 skovilli
• tšillipipar Red Hot: 15 000 skovilli
• tšillipipar: 1 500 skovilli
• tšillipipar Ancho Style: 1 000 skovilli
• paprika: 0 skovilli

Kolumbusega Euroopasse

Tšilli eest tuleb meil tänada Christoph Kolumbust, kuna just tema tõi tšilli 15. sajandi lõpus endaga Euroopasse kaasa, uskudes, et see on pipar (ja selle tulemusena on tšillit sellest ajast peale nimetatud eksitavalt pipraks). Aastasadadega levis tšilli kulutulena ning sellega koos nii leeki kui teravust india, aafrika ja aasia roogadesse. Üldiselt võib öelda, et mahedamaid ja magusamaid sorte nagu paprika ja hispaania pipar kasutatakse kasvatatakse rohkem Euroopas, ning teravamaid nagu Habanero ja Piri piri leidub Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas.